Ma kolin blogi siit ära:)

Igastahes, ma otsustasin blogiga kolida:)
Uues kohas on jube palju igast naerunägusi hetkel,  aga ma ei viitsi neid seal ära võtta.
Olen siis targem, kui järgmist postitust teen:)
Ma kolin, sest tahan jubedalt osad postitused lukku panna ja ikka neid paganama mehi siunata:)
Uus aadress on siis:
https://minukulgetombeseadused.wordpress.com

https://minukulgetombeseadused.wordpress.com

Õudusfilmid!!!

Deem ,kuidas ma lihtsalt armastan õudukaid. Ma võin neid alati ja igas asendis passida.
Üksi? Ei iial. Ma olen ikka selline jänkupüks, et mina üksi neid vaadata ei julge :)
Aga alati leian ma mõne sellise ohvri, kes seda minuga koos vaadata tahab :)
Eile siis käisin ka kinos õudukat vaatamas. Ikka armsad töökaaslased julgestuseks kaasas :)

Muidugi eile vaadatud õudukas oli pigem segu
naljast ja kergest pornost.
Üksi ma ei julge vaadata sellepärast, et ma hakkan kergelt  endale asju ette kujutama.
Ikka nii, et passin diivani alla,kontrollin
sada korda,  kas uks on lukus ning olen alati
kindel, et keegi passib ka vannitoas :)
Muidugi ma saan aru, et see on film, aga olen siiski kindel, et kollid ja vaimud on olemas.
Sõbrannje rääkis mulle, kuidas tal oli vahepeal selline tore seis, kuidas ta koguaeg tundis, et keegi lamab öösiti ta peal. Ei, see polnud oma mees vaid
ikka mingi luupainaja. Haaras kohe kõvasti teda seal voodis.
Mina naersin vastu, et no misasja, haara ise vastu, vaata mis siis see tont teeb :)
Ja no mõtle, kui on veel mingi eriti kobeda välimusega luupainaja :)))))))) Nämmaaaaaa....
No muidugi  asi on naljast kaugel aga ikkagi :)
Ja muidugi film "Ring".
Kuskil tehti paroodia, kus kutid lõid telkust tulevale plikale kannaga silma, et kao tagasi, nii kole oled :) Vot siis nagu ei peaks neid õudukaid kartma, nagunii kõik on nali.
Kas keegi on veel näinud filmi Paranormal Activity? Vot see pidi ikka väga väga väga õudne olema ja ma tahaks seda niiiii näha :)

Töökaaslane läks aega teenima...

Ja ma lihtsalt pean teile jagama, mis laule siis lõõritatakse  sõjaväes, kui
hommikuti joostakse ja trenni tehakse :)
Mina ikka mõtlesin, et sõjaväes on sellised viisakad laulud kasutusel:)
Ja tänud Fred, ma naersin pisarateni, kui seda su blogist lugesin :=)

Armastus käib kõhu kaudu:)

Paar päeva tagasi, jagas sõbranna peiku facebookis pilti, kus ta siis sõi pisikesi ussikesi.
Ja oi kurat,  kuidas ma oleks kah neid tahtnud!
Jah, ma olen see , kes viskab toitu minema ja koguaeg viriseb toidu suhtes, aga no enamus
asju siiski mu hamba all ei karju.
Eile ma sõin näiteks tigusi ning täna liha, millest lausa pritsis verd välja.
Ma isegi ei tea, kus kohast on saanud alguse minu armastus igasuguste imelike molluskite ja toore liha vastu.
Viis aastat tagasi sõin ma Tais olles esimest korda rohutirtse ja mardikaid.
Siis kolisin Kambodzasse ja hakkas see gurmee pihta. Ussikesed, konnakesed, prussakad jne...
Ei see pole nii, et kui näen kuskil prussakat jooksmas või tigu roomamas, siis pistan kohe suhu. Ikka korralikult peab olema tehtud! Grillitud, küpsetatud, maitseained ja kõik jutud.
Liha olen ma alati söönud terve elu, aga ikka nii, et ilusti küpsetatud. Viimasel aastal ainult kas toorena või siis verisena.
Mul ausalt ka hakkab suust selline kena nire jooksma, kui ma mõtlen igast maitsvate
ussikeste ja mardikate peale. Nii hea oleks kodus telkurit vaadata ja divantsikul head paremat krõbistada. Kas keegi muide teab kohta, kus selliseid maitsvaid krõbinaid saaks osta????
Muidugi on see mõne jaoks rõve, aga enne kui te pole maitsnud, siis pole teil ka midagi kobiseda.
Ja Kambodzas ei teadnud ma kunagi, kas mu tellitud liha oli päriselt sealiha või seal  oli
ka sees khmeeri poissi või pagan seda teab mis looma.
Muidugi ma söön ka normaalset toitu, mardikatega ma niisama maiustan:)
Mu uus tinderi tutvus tegi mulle muide ükspäev maailma parimat omletti. Kui seal oleks ka väike tigu sees olnud, siis no ausõna ma kiidaks sind taevani:))))

Mulle ikka meeldib oma pank!

Eile hommikul tõusin siis mina rõõmsalt voodist ja sättisin ennast tõõle. Sellise korraliku ajavaruga, et jõuda ka kaubamaja toidupoodi, sest essugi mul kodus süüa polnud ja otsustasin sealt haarata väikse võiku ja kohvi.
Läksin siis maksma ja oh üllatust-mulle õeldakse , et mul arvel pole raha. Eeeee mis mõttes pole raha, eile oli mul palgapäev, kohe kindlalt ei saa mu arve nullis olla.
Palusin siis müüjal uuesti proovida, ning laskusin ka ise vestlusesse:
"Vabandage, aga teie arvel pole raha"
"Ei see pole võimalik, mul on kindlalt raha, proovige uuesti"
"Neiu, teil pole raha"
"On kindlalt ,mul oli eile palgapäev"
"Äkki te maksite arveid ja seal panite midagi valesti"
"Ei ma ei maksnud arveid , ma ei kasutanud eile üldse pangakaarti ega midagi"
"Kahjuks ma ei saa teid aidata, teie arvel pole raha"
Oeh, ma sain ausalt südamerabanduse. Sest kuidas on võimalik, et mu kontol pole raha, kui peale minu raha on seal ka mu sõprade raha, sest kuna me läheme talvel reisile, siis mina tegelen hotellide ja siselendude ostmisega ning nemad teevad mulle pidevalt ülekandeid.
Läksin siis vihast puhisedes pangaautomaati, ise kirudes, et see on kindlasti mingi poe jama, et neil näitab , et mul pole rahhi.
Ja minu pangaarve oli ka päriselt nullis. Suur null vaatas automaadist vastu!
Esimese asjana suutsin ainult õelda, et täiesti v***us, kuidas see hetkel võimalik on!
Ja siis hakkasin nutma. Mõtlesin siis erinevaid skeeme, kuidas siis mu arve on ikkagi tühjaks varastatud. Raudpolt sellepärast, et tellin netist igasugust saasta ja keegi on
mu kaardi andmed kopeerinud.
Helistasin siis Danskesse ning pika ootamise peale sain liinile , ning  hingeldades ja ulgudes suutsin ainult õelda, et dziiisas, mind on paljaks varastatud!!!!
Danske väga vabandab, aga meil on süsteemis rike ning parandame selle nii kiiresti
kui võimalik. Niikaua pole ühegi kliendi arvel raha ning konto näitab nulli.
Lõunaks sain raha tagasi.
Aga peab ikka edaspidi rahakest vist sokisahtlis hoidma, sest ausalt mu süda seiskus eile korraks:))))

Saast minu postkastis :)

Iga jumala päev  ummistub mu isiklik postkast rämpsuga.
Mina aru ei saa, kus kohast on need kõik firmad minu meili saanud, et järjepidevalt mulle
igast saasta saadavad.
Okei, ma koguaeg blokeerin kirjade saatjaid jne aga läheb paar päeva mööda ja ikka tulevad kirjad uuesti.
Eriti ma vihkan neid igast laenude pakkujaid. No nende nina kindlasti haistab, et ma olen suurim
kulutaja ja ma koguaeg vaene, aga kas nad tõsimeeli mõtlevad, et ma reaalselt tahan mingit sms laenu võtta?
Ja see on ikka tase, et samad raha pakkujad lausa nimetavad inimesi püsiklientideks :)
Ma võin olla mingi riidepoe püsikas aga sms raha püsikas? Päriselt on ka selliseid inimesi?
Siis kutsustakse mind koguaeg kuskile emade ja beebide ujumist harrastama, siis lapsega mängima.
Et siis kui lähen siis antakse mulle laps ka kaasa? Mul endal pole ju kuskilt võtta...
Siis loomulikult on mul kindlasti vaja osta uut panni, tekki ,jänesele puuri,kummikuid , kirvest ja kurat seda teab veel mida.
Tantraseksi kutsutakse ka harrastama. Taas, kas mees on pakkumise sees? Milline mees? Kas saab ka enne pilte näha?
Ja viimasel ajal kirjutab mulle mingi naine, koguaeg erinevalt aadressilt. Tema nimelt paneb kodus kaarte ja näeb diivanil olles minu tuleviku juba ette. Ning naisterahvas tahab mulle koguaeg teada anda, mis siis minu elu mulle toob. Viimane kiri algas kohe sõnadega, Katrin-veel pole hilja oma
saatust muuta, kirjuta mulle kohe ja ainult 19.90 eest annan sulle teada , kuhu suunas liikuda.
Ma võiks talle juba vastu kirjutada, et 20 euri eest võin ma talle ka voodis aeledes saatuse paberile visata:)
Mingi hetk läksin ma juba nii pingesse, et mõtlesin et panen oma postkasti üldse kinni ja teen uue, aga ilmselgelt kordub uues sama asi :)

No mina käisin siis kohtingul :)

No nii, läks siis ikka nii, et lõpuks sain oma uue Tinderi tutvusega kokku :)
Millest ma siis vaimustuses olen ning miks üldse nõustusin kokku saama, oli see, et
esimest korda üle viie aasta tegi noormees plaanid päevaseks ajaks, mitte ei kutsunud
mind õhtul baari või sööma, nagu enamus mehi on seda teinud.
Kas ma olin närvis? Muidugi olin ja mitte vähe.
Eelneva öö ma lihtsalt vähkresin voodis ja kaks tundi enne äratust lõin plaks silmad lahti.
Ja no peeglist pole ennast juba ammu nii kaua ja pikalt passinud.
Selline kohtlase tunne tuli juba kergelt :)
Kohtusime me igastahes siis minu kodu lähedal ning läksime sööma, siis Vabaõhumuuseumisse, loomaaeda, sööma, kinno, külla ja peole.  No ikka selline korralik päev.
Õnneks ma ilmselgelt nii täis ennast ei kaaninud, et siiski ka järgmisel päeval võeti minuga ühendust:)
Jah, ma saan aru, et ma peaks nüüd kirjutama , et mis olid tema miinused ja plussid.
Kuna ma plusse ikka leidsin , siis  kahjuks hetkel seda negatiivset pole avastanud :)
Aga ma siiski olen ootaval seisukohal, sest ma ei usu elus, et Tinderis kohtab tõesti
normaalseid mehi ja tal pole tõesti mitte midagi viga.
Peab ju olema, alati on olnud kõigil.
Ma olen ma ei tea kui palju erinevaid küsimusi esitanud ja uurinud ja puurinud, aga ikka ei
midagi.
Muidugi oleks nüüd kena , et ma üksikasjalikult jutustaks kõik meie jutud ja kohtumised lahti,
aga ma olen siiski selline veidi kade inimene hetkel, et jätan selle enda teada ning ootan ja vaatan,
kas tekib mingi rohkem emotsioon  või mitte:) Ja kuna tema ka seda blogi loeb, siis olen ka
tema suhtes viisakas ja ei esitle teda hetkel kogu maailmale :)