Vahest on mul selline tunne...

Et ma käin koguaeg peol.Vähemalt nii arvavad mu naabrid:)
Mul on au üürida korterit pisikeses majas,kus on kokku ainult 8 korterit,mis võimaldab olla oma naabritega  lausa sõber.
Osadel mu naabritel on arvamus,et ma käin pidevalt ja alati peol.
Muidugi nad on mind ka korduvalt näinud sellises olekus,et mulle on peenemad napsud meeldinud ja ma suren meie maja tagahoovis.
Aga no kui naabrimees juba ühel teisipäeval küsis kas ma lähen peole siis oli küll,et Wtf:)
Aru ei saa sa muidugi sellest,kus siis kõik naabrid on,kui ma olen kolm pikka päeva olnud tõõl ja näen välja selline,et ma olen mitmeid öid Irinaga Balta pargis kangemat manustanud.Et ma käin ka päriselt tööl.Või siis need hetked,kui ma tassin poest rasket kotti koju ja elan sellist tavalist perenaise elu.Siis ma ei näe kedagi naabritest.Aga nii kui ma olen ennast üles vuntsinud,lãhen peole,olen reaalselt pohmellis,kimun maja ees suitsu või üritan aru saada hommikul kell kuus,et miks minu võti lukuaugust mõõda läheb-vot siis on kõik naabrid uksel ja aknal:)
Muidugi armastan ma oma naabreid väga.Kui ma kunagi peaks kolima,siis ma võtaks pooled neist kaasa.Sest nad on ikka suurepärased inimesed kes toovad mulle kooki ja laenavad ka piima ning neil on imearmsad lapsed.
Lihtsalt mina olen see meie maja patuoinas:))
Nagu ma oma esimeses postituses mainisin,siis hakkan ma seda blogi pidama enda jaoks ja veidi ikka ka teile.Sest siis kui naabrid näevad mind välja minemas,siis tavaliselt ma saabun ju koju taas mingilt koledalt deidilt või suurepäraselt ürituselt:)
Mingil päeval pakkus mu sõbranna,et ma võiksin kõik oma sellised toredad ja koledad kohtingud kirja panna.Kohe ausalt kirjutada mis meestega ma olen kohtunud,mis on juhtunud ning lood ja juhtumised ka mu sõbrannadega.
Nii et ma hakkan neid järjest kirjutama.Osad neist väärivad omaette peatükki.
Muidugi mina kui normaalne valllaline naine tegin ka endale Tinderi
Ja Tinderist ma kirjutan siis mingi päev lausa pikemalt:)