Karjuda lihtsalt eestis töötavate arstide peale!
Käisin siis eile haiglas oma sõbrannat vaatamas, kes viidi sinna nädalavahetusel
ja midagi toredat tal pole.
Tavaliselt minnakse ju ikka haiglasse nii, et sul on reaalselt midagi tõsist ja sa
otsid abi.
Minu sõbranna sai sealt lihtsalt sõimata.
Sõimata selle eest, et ta julges valust karjuda. Et tal oli reaalselt seis nii hull,
aga see ei huvitanud mitte kui kedagi. Arstide jaoks on ta järjekordne jobu, kes ei suuda
valu taluda ja tuleb sinna haiglasse ja valu ära ei kannata.
Ma nagu ei saa aru, mis ajast sai arstidest sellised südametud inimesed, kes
annavad endale õiguse lihtsalt inimeste peale karjuda, sest nemad on ju sellised
kuningad. Mis ajast on kõigil täiesti kama kaks? Ja no mis siis, et sõbranna on seal
arstide vea pärast, nemad ennast ju ometigi süüdi ei tunnista.
Mäletan hästi enda juhust paar aastat tagasi, kui mul lõi selga järjekordne radikuliit,
mis tekitas selle, et ma olin minuteid lihtsalt halvatud ja ei suutnud isegi sõrmegi liigutada.
Õde kutsus mulle kiirabi ja sain ka sellise sõimu osaliseks, et ma ei suutnud ise enam püsti
tõusta ja NEMAD pidid mind aitama.
Päästis mind see, et haiglasse saabus mu ema, kes lõi korra majja ja lõpuks ka paar arsti hakkas ennast liigutama ja sain vajaliku ravi.
Mind tegelt ka ei huvita, et neil on väike palk ja pikad tööpäevad. Mitte miski ei õigusta seda, et sa käitud teise inimesega nagu mingisuguse idioodiga.
Sõbranna rääkis eile, kuidas keegi kuskilt palatist oli hüüdnud õde, ja viimane saabus
lausetega, et mida sa kurat karjud siin, pane oma suu kinni!
Mul on hetkel oma sõbrannast lihtsalt nii kahju.
Miks üldse inimene, kes valib oma elukutseks arsti ameti, arvab , et see annab talle
õiguse teiste inimestega nii halvasti käituda.
Ainult sõimata ja mõnitada ja karjuda inimese peale, kes otsib abi?
Mu õde saab loetud päevade pärast emaks ning mul on juba hetkel tunne, et ma
lähen temaga koos haiglasse ja olen valmis lausa lõvina teda kaitsma nende kuradi
vene ajast pärit muttide eest, kes kujutavad ette, et nemad ongi need Keskhaigla kunnid!
esmaspäev, 31. august 2015
kolmapäev, 26. august 2015
Juuksed :)
Veits peab ikka muud juttu ka ajama, kui ainult oma meestest rääkima:)
Ma pean ikka natuke promoma toodet, milleta mina enam hakkama
ei saa.
Igastahes, jõulupakis oli mul selline tore asi nagu Wella juukseõli.
Kinkis selle mulle onunaine, kes on nomaeiteakuikaua juba juuksur olnud ja
vahest mul joppab ning ta kingib või soovitab mulle head kraami.
Ja no minu kolme karvaga on see toode igastahes imet teinud.
Peale selle, et ta on maailma parima lõhnaga ning ma topin seda ka niisama
juustesse, siis on see tõesti esimene toode, mida ma kiidan taevani.
Eriti sellepärast, et no vabandage väga, aga mulle on antud ikka nii vähe juukseid, et kui ma neid kohe peale pesu ära ei kuivata , siis on nad juba
nagunii minutiga ise kuivad.
Ja vot see imeõli on ikka lihtsalt nii heade omadusetega, et poole aastaga on juuksed ikka väga korralikult pikkust ja kohevust visanud.
Maksab see pudelike umbes 25 euri, aga jätkub ikka pikaks ajaks.
Mul oli jõuludeks saadud pudel siiani ja nüüd alles ostsin uue.
Panen teile väikse pildi ka, et teaksite milline see on:)
Sest ma väga alati tooteid ei kiida, aga see on taevalik.
Tamar, sina ei pea ostma, sulle on seda karvakatet niigi antud: )
Ma pean ikka natuke promoma toodet, milleta mina enam hakkama
ei saa.
Igastahes, jõulupakis oli mul selline tore asi nagu Wella juukseõli.
Kinkis selle mulle onunaine, kes on nomaeiteakuikaua juba juuksur olnud ja
vahest mul joppab ning ta kingib või soovitab mulle head kraami.
Ja no minu kolme karvaga on see toode igastahes imet teinud.
Peale selle, et ta on maailma parima lõhnaga ning ma topin seda ka niisama
juustesse, siis on see tõesti esimene toode, mida ma kiidan taevani.
Eriti sellepärast, et no vabandage väga, aga mulle on antud ikka nii vähe juukseid, et kui ma neid kohe peale pesu ära ei kuivata , siis on nad juba
nagunii minutiga ise kuivad.
Ja vot see imeõli on ikka lihtsalt nii heade omadusetega, et poole aastaga on juuksed ikka väga korralikult pikkust ja kohevust visanud.
Maksab see pudelike umbes 25 euri, aga jätkub ikka pikaks ajaks.
Mul oli jõuludeks saadud pudel siiani ja nüüd alles ostsin uue.
Panen teile väikse pildi ka, et teaksite milline see on:)
Sest ma väga alati tooteid ei kiida, aga see on taevalik.
Tamar, sina ei pea ostma, sulle on seda karvakatet niigi antud: )
esmaspäev, 24. august 2015
Teenindus meie armsas vanalinnas...
Kui kuradima närvi mind ikka ajab, kui sa lähed kuskile sööma ja saad sellise teeninduse osaliseks, et karju lihtsalt appi.
Kus paganama kohas on omanike silmad, kui nad tõõtajaid palkavad?
Käisin siis mina laupäeval sõbrannadega sõõmas ja veinitamas.
Bronnisime siis laua sellises toredas restoranis nagu Bollywood.
No teenindus oli lihtsalt niiiiiiii hea ,et ma oleksin selle teenindaja koheselt varastanud, kui mul oleks oma firma. Neiu tegi nalja, oli äärmiselt positiivne ja ikka mega mega mega hea teenindaja.
Noh , kui me siis olime mõningad tunnid seal suurepärast õhkkonda nautinud, otsustasime minna ka kuskile veel istuma, sest restorani hakati sulgema.
Suundusime siis sellisesse kohta nagu Wabadus(asub vabaduse väljakul), potsatasime ennast istuma ja läks tellimiseks.
Mina koos sõbrannaga otsustasime ikka veel kerge pudeli veini teha ja kolmas sõbranna siis arvas, et üks kokteil ei teeks paha.
Muidugi oli meie soovitud vein menüüst otsas ja küsimuse peale, mis oleks samaväärne, teenindaja ainult maigutas suud nagu kala kuival.
Olgu, vein sai uus valitud ja üllatuseks saabus kolmanda sõbranna kokteil, mis polnud üldse see, mida tema soovis.
Selle asemel, et vabandada, hakkas teenindaja lihtsalt mingit jama ajama, et kokteil on
juba valmis tehtud ja tema seda tagasi ei vii ja üleüldse naised suure rahakotiga plekkige see nüüd kinni.
Ja siis ma läksin närvi. Kohe väga. Sest no sõbranna soovis uut kokteili ja noormees teatas, et ikka ei saa, sest uue kokteili jaoks puuduvad maasikad, mis olid nimelt üheks koostisosaks. Ja kes siis kokkuvõttes vale joogi tegi? Meie kindlasti mitte.
Tegelt, mine siis kurat korja neid maasikaid, mitte ära vaidle lauas, eriti siis, kui maasikad on väidetavalt otsas, kuigi kõrvallaud sai sama joogi.
Minu kannatus katkes lõplikult, kui noormees teatas, et kaarditerminal ei tööta.
Selleks hetkeks olin ma juba nii kuri, et teatasin , et mine ja tee sellele siis restart ja vahelduseks võiks meid ka normaalseid teenindada, mitte lihtsalt lauas vaielda ja koguaeg ennast õigustada.
Kas see on mingi uus popp asi, et essugi teenindusest ei teata ja lihtsam on kohe kliendile vihje anda, et olge kenad ja laske siit heaga varvast.
Ma pole ikka ammu nii ebameeldiva teeninduse osaliseks saanud, et isegi päevi hiljem, olen ma sellest häiritud.
Aga no kindel on see, et oma veinipudelid tellin ma edaspidi mujalt.
Kus paganama kohas on omanike silmad, kui nad tõõtajaid palkavad?
Käisin siis mina laupäeval sõbrannadega sõõmas ja veinitamas.
Bronnisime siis laua sellises toredas restoranis nagu Bollywood.
No teenindus oli lihtsalt niiiiiiii hea ,et ma oleksin selle teenindaja koheselt varastanud, kui mul oleks oma firma. Neiu tegi nalja, oli äärmiselt positiivne ja ikka mega mega mega hea teenindaja.
Noh , kui me siis olime mõningad tunnid seal suurepärast õhkkonda nautinud, otsustasime minna ka kuskile veel istuma, sest restorani hakati sulgema.
Suundusime siis sellisesse kohta nagu Wabadus(asub vabaduse väljakul), potsatasime ennast istuma ja läks tellimiseks.
Mina koos sõbrannaga otsustasime ikka veel kerge pudeli veini teha ja kolmas sõbranna siis arvas, et üks kokteil ei teeks paha.
Muidugi oli meie soovitud vein menüüst otsas ja küsimuse peale, mis oleks samaväärne, teenindaja ainult maigutas suud nagu kala kuival.
Olgu, vein sai uus valitud ja üllatuseks saabus kolmanda sõbranna kokteil, mis polnud üldse see, mida tema soovis.
Selle asemel, et vabandada, hakkas teenindaja lihtsalt mingit jama ajama, et kokteil on
juba valmis tehtud ja tema seda tagasi ei vii ja üleüldse naised suure rahakotiga plekkige see nüüd kinni.
Ja siis ma läksin närvi. Kohe väga. Sest no sõbranna soovis uut kokteili ja noormees teatas, et ikka ei saa, sest uue kokteili jaoks puuduvad maasikad, mis olid nimelt üheks koostisosaks. Ja kes siis kokkuvõttes vale joogi tegi? Meie kindlasti mitte.
Tegelt, mine siis kurat korja neid maasikaid, mitte ära vaidle lauas, eriti siis, kui maasikad on väidetavalt otsas, kuigi kõrvallaud sai sama joogi.
Minu kannatus katkes lõplikult, kui noormees teatas, et kaarditerminal ei tööta.
Selleks hetkeks olin ma juba nii kuri, et teatasin , et mine ja tee sellele siis restart ja vahelduseks võiks meid ka normaalseid teenindada, mitte lihtsalt lauas vaielda ja koguaeg ennast õigustada.
Kas see on mingi uus popp asi, et essugi teenindusest ei teata ja lihtsam on kohe kliendile vihje anda, et olge kenad ja laske siit heaga varvast.
Ma pole ikka ammu nii ebameeldiva teeninduse osaliseks saanud, et isegi päevi hiljem, olen ma sellest häiritud.
Aga no kindel on see, et oma veinipudelid tellin ma edaspidi mujalt.
reede, 21. august 2015
Noormees number 5
Kas te olete kunagi esimesest silmapilgust armunud? Lausa nii, et te pole isegi selle inimesega veel tuttavaks saanud, aga teil jääb õhust puudu ja sa tahad temaga meeletult tuttavaks saada. Ja sa saad. Kohe järgmisel päeval. Ja sa armud. Armud nii meeletult, et sa ei tunne ennast ära. Tahaksid lausa küüntega mõõda seina lakke ronida, sest sul on nii paganama hea olla. Ja sa oled lihtsalt nii õnnelik.
Ja siis sa hakkad ennast avama. Mis siis, et sa oled endale lubanud , et sa seda enam ei tee.Tema
ju palub seda.
Ja sa oled temaga koos. Hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni.
Te ei pea isegi midagi rääkima, sest teil on ka vaikuses hea. Ja kui te naerate, siis pisarateni.
Mingil hetkel hakkad sa tundma, et sa elad nagu kuskil muinasjutus.
Ja siis ta läheb minema. Sõidab tagasi koju ja sina jääd väga väga kaugele.
Aga isegi see ei muuda midagi, sest sa ärkad ikka oma hinges koos temaga ja ka uinud samamoodi.
Ja siis sa otsustad, et sa tuled ka ikka kodumaale tagasi, sest te ju plaanite koos olla ja oma elusi jagada. Te teete plaane ja kõik see on lihtsalt nii uskumatult ilus, et sa saad aru, et
Tema ongi see, kes on sinule määratud.
Ja sa tuled tagasi. Unistades ja lootes.
Ja siis su maailm kukub pahh lihtsalt kokku.
Jah, kahjuks sa olid kallis Kats niisama.
Ei ma siiski ei saa sinuga koos olla. Sest kuidas saab
olla koos minuga , kui kodus on ootamas abikaasa
ning kaks last.
Ei, ta ei saa kodust ära tulla, sest tal on lastega omad tegemised ning
hommikul peab koos lastega putru sööma.
Ja siis sa ikka üritad. Üle aasta lausa üritad.Mis siis sisaldas nii palumist, nuttu, nurumist kui
ka lausa põlvili anumist. Sa mõtled erinevaid plaane .Ja pakud talle neid.
Sa teed kõik endast oleneva, et temaga koos olla ,sest ta ju siiski armastab sind-sest
nii ta iga jumala kord sulle korrutab. Aga sa olid talle siiski mänguasi kellega lihtsalt mängida
ja kelle tunnetel tallata.
Ma vist ei tahagi isegi kirjeldada, kui valus see kõik oli ja ilmselt kuskil
sisimas on endiselt.
See on noormees number viis, kes ei saa kunagi teada, kuidas ta mu maailma
täiesti sassi lõi. Kui palju ta mulle tähendas. Ja kui palju ma pidin
selleks vaeva nägema, et jaksaksin üldse voodist tõusta. Kui palju
ma ennast vihkasin, et ma lubasin sellise inimese oma ellu.
Ja ükskõik , kui me peaks isegi kunagi kohtuma ja elu muutuma,
siis neid kilde ei suuda keegi kokku liimida.
Aga elul on alati varuks karma.
Ja karma leiab meid alati.
Isegi kui sa teda ei kutsu, siis ta kindlasti tahab sinult Kristjan
küsida, et kuidas sa siis nii alatut mängu mängisid.
Sest alati pole armastus nii puhas, nagu valge langev lumi .
Ja siis sa hakkad ennast avama. Mis siis, et sa oled endale lubanud , et sa seda enam ei tee.Tema
ju palub seda.
Ja sa oled temaga koos. Hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni.
Te ei pea isegi midagi rääkima, sest teil on ka vaikuses hea. Ja kui te naerate, siis pisarateni.
Mingil hetkel hakkad sa tundma, et sa elad nagu kuskil muinasjutus.
Ja siis ta läheb minema. Sõidab tagasi koju ja sina jääd väga väga kaugele.
Aga isegi see ei muuda midagi, sest sa ärkad ikka oma hinges koos temaga ja ka uinud samamoodi.
Ja siis sa otsustad, et sa tuled ka ikka kodumaale tagasi, sest te ju plaanite koos olla ja oma elusi jagada. Te teete plaane ja kõik see on lihtsalt nii uskumatult ilus, et sa saad aru, et
Tema ongi see, kes on sinule määratud.
Ja sa tuled tagasi. Unistades ja lootes.
Ja siis su maailm kukub pahh lihtsalt kokku.
Jah, kahjuks sa olid kallis Kats niisama.
Ei ma siiski ei saa sinuga koos olla. Sest kuidas saab
olla koos minuga , kui kodus on ootamas abikaasa
ning kaks last.
Ei, ta ei saa kodust ära tulla, sest tal on lastega omad tegemised ning
hommikul peab koos lastega putru sööma.
Ja siis sa ikka üritad. Üle aasta lausa üritad.Mis siis sisaldas nii palumist, nuttu, nurumist kui
ka lausa põlvili anumist. Sa mõtled erinevaid plaane .Ja pakud talle neid.
Sa teed kõik endast oleneva, et temaga koos olla ,sest ta ju siiski armastab sind-sest
nii ta iga jumala kord sulle korrutab. Aga sa olid talle siiski mänguasi kellega lihtsalt mängida
ja kelle tunnetel tallata.
Ma vist ei tahagi isegi kirjeldada, kui valus see kõik oli ja ilmselt kuskil
sisimas on endiselt.
See on noormees number viis, kes ei saa kunagi teada, kuidas ta mu maailma
täiesti sassi lõi. Kui palju ta mulle tähendas. Ja kui palju ma pidin
selleks vaeva nägema, et jaksaksin üldse voodist tõusta. Kui palju
ma ennast vihkasin, et ma lubasin sellise inimese oma ellu.
Ja ükskõik , kui me peaks isegi kunagi kohtuma ja elu muutuma,
siis neid kilde ei suuda keegi kokku liimida.
Aga elul on alati varuks karma.
Ja karma leiab meid alati.
Isegi kui sa teda ei kutsu, siis ta kindlasti tahab sinult Kristjan
küsida, et kuidas sa siis nii alatut mängu mängisid.
Sest alati pole armastus nii puhas, nagu valge langev lumi .
esmaspäev, 17. august 2015
Tinderella :)
No tänapäeval on vist ikka enamus vallalistel vähemalt üks suhteportaal, kus nad aega surnuks löövad.
Kunagi aastaid tagasi oli mul endal konto sellises toredas kohas nagu suhted24.ee. Aga no peale seda , kui kõik mulle kirjutanud mehed viibisid olude sunnil Tartu ligidal, siis panin konto kinni.
Tänasel päeval on mul Tinder. Ja vot see on tore koht. Portaal iseenesest on selline, et noormehe pildi all on kaks valikut. Paned kas risti, et sulle ta ei meeldi või siis südame, et meeldib. Ja kui joppab, saad südame vastu ja ongi match olemas ning võimalus üksteisega kirjutada. Neid sa kahjuks ei näe, kes sulle südameid panevad.Ma loodan , et mul ikka tuhandeid:)
Sealt leiab muidugi ikka igasugust kraami :)
Mina liigitaks seal olevad noormehed siis nii:
A)Noormehed , kes kohe ja ausalt küsivad seksi.
B)Noormehed, kes on suhtes.
C)Noormehed, kes otsivad meeleheitlikult naist.
D)Noormehed, kes on segased.
E)Noormehed, kes on nii ägedad, et ma pole veel nendega matchinud :)))
Tinderist olen ma leidnud nii hulle kui ka päris normaalseid inimesi.
Muidugi on see portaal paras lihalett, aga no mis seal ikka. Osad mehed on seal teinud pilte oma musklitest, roninud kellegi võõra auto kõrvale, vedelevad palmi alla, pildistanud ennast lausa peaaegu alasti-ikka selleks et rohkem matche saada.
Mingis mõttes on Tinder nagu haigus. Kellegagi tutvuda nagu ei viitsi, aga õhtuti ikka tore seal sadu pilte passida.
Kahjuks olen seal ikka väga palju näinud nii suhtes sõpru , kui ka sõbrannade mehi.
Ja vabandus, et Tinder on kohe telefonis, on ikka puhta loll vabandus meeste poolt. Selle peab sinna reaalselt tõmbama ja sisse logima.
Aga millest siis Tinderi mehed mulle kirjutavad?
Eks ikka igast jama viskab sinna vahest peale. Otsitakse armukest, tahetakse niisama chillida, valetatakse maad ja ilmad kokku. Muidugi on ka olnud päris mitu normaalset meest, kellega isegi võiks tutvuda, aga nad kohe hirmutavad mind mingi suhte jutuga ära.
Mõned mehed on lihtsalt sellised, kes otsivad ainult inimest, kellele südant puisata, kiruda oma eksi ja oma rasket elu.
Leidub ka selliseid vahvaid maapoisse, kes on üdini armsad, aga no ma ei koli nende juurde kuskile jumal teab kuhu metsa.
Enamus muidugi alustab oma kirju lausetega, et oi inglike, tere kaunitar, oi ma olen printsessi leidnud jnejnejne. Üldjuhul ma sellistele isegi ei vasta, sest ma jälestan selliseid imalaid jutte.
Tinderi kasuks räägib see, et sealt on isegi mõned omale kaaslase leidnud.
Sõbranna on ehe näide, sest sealt alanud tutvus on viinud kooseluni.
Üks sõbrants jutustas vahepeal saja mehega!!!!
Mul õnneks niipalju matche hetkel pole, sest no ma ikka nii valiv ju.
Aga ilmselgelt ma passin seal edasi ja löön oma aega surnuks :)
Ja lõppu üks tore video, mis on lausa geniaalne :))
Kunagi aastaid tagasi oli mul endal konto sellises toredas kohas nagu suhted24.ee. Aga no peale seda , kui kõik mulle kirjutanud mehed viibisid olude sunnil Tartu ligidal, siis panin konto kinni.
Tänasel päeval on mul Tinder. Ja vot see on tore koht. Portaal iseenesest on selline, et noormehe pildi all on kaks valikut. Paned kas risti, et sulle ta ei meeldi või siis südame, et meeldib. Ja kui joppab, saad südame vastu ja ongi match olemas ning võimalus üksteisega kirjutada. Neid sa kahjuks ei näe, kes sulle südameid panevad.Ma loodan , et mul ikka tuhandeid:)
Sealt leiab muidugi ikka igasugust kraami :)
Mina liigitaks seal olevad noormehed siis nii:
A)Noormehed , kes kohe ja ausalt küsivad seksi.
B)Noormehed, kes on suhtes.
C)Noormehed, kes otsivad meeleheitlikult naist.
D)Noormehed, kes on segased.
E)Noormehed, kes on nii ägedad, et ma pole veel nendega matchinud :)))
Tinderist olen ma leidnud nii hulle kui ka päris normaalseid inimesi.
Muidugi on see portaal paras lihalett, aga no mis seal ikka. Osad mehed on seal teinud pilte oma musklitest, roninud kellegi võõra auto kõrvale, vedelevad palmi alla, pildistanud ennast lausa peaaegu alasti-ikka selleks et rohkem matche saada.
Mingis mõttes on Tinder nagu haigus. Kellegagi tutvuda nagu ei viitsi, aga õhtuti ikka tore seal sadu pilte passida.
Kahjuks olen seal ikka väga palju näinud nii suhtes sõpru , kui ka sõbrannade mehi.
Ja vabandus, et Tinder on kohe telefonis, on ikka puhta loll vabandus meeste poolt. Selle peab sinna reaalselt tõmbama ja sisse logima.
Aga millest siis Tinderi mehed mulle kirjutavad?
Eks ikka igast jama viskab sinna vahest peale. Otsitakse armukest, tahetakse niisama chillida, valetatakse maad ja ilmad kokku. Muidugi on ka olnud päris mitu normaalset meest, kellega isegi võiks tutvuda, aga nad kohe hirmutavad mind mingi suhte jutuga ära.
Mõned mehed on lihtsalt sellised, kes otsivad ainult inimest, kellele südant puisata, kiruda oma eksi ja oma rasket elu.
Leidub ka selliseid vahvaid maapoisse, kes on üdini armsad, aga no ma ei koli nende juurde kuskile jumal teab kuhu metsa.
Enamus muidugi alustab oma kirju lausetega, et oi inglike, tere kaunitar, oi ma olen printsessi leidnud jnejnejne. Üldjuhul ma sellistele isegi ei vasta, sest ma jälestan selliseid imalaid jutte.
Tinderi kasuks räägib see, et sealt on isegi mõned omale kaaslase leidnud.
Sõbranna on ehe näide, sest sealt alanud tutvus on viinud kooseluni.
Üks sõbrants jutustas vahepeal saja mehega!!!!
Mul õnneks niipalju matche hetkel pole, sest no ma ikka nii valiv ju.
Aga ilmselgelt ma passin seal edasi ja löön oma aega surnuks :)
pühapäev, 16. august 2015
Pangakaart
Enne kui ma oma noormeeste seeriaga jätkan, siis pean ikka kirjutama oma pangakaardist.
Nimelt eelmisel teisipäeval, mina isegi ei tea kuidas, jätsin ma selle lihtsalt Balti jaama automaati.
Eks oma süü oli selles, et esiteks seisin ma seal sada aastat järjekorras ja siis lihtsalt unustasin ja ma ei teagi.
Avastasin ma selle muidugi peaaegu 5 minutit hiljem, sest mul oli vaja tegeleda välgumihkli otsimisega oma kotist .
Tormasin muidugi tagasi , aga no mis läinud see läinud.
Helistasin siis kiirelt panka, ise jumala ähmi täis, sest ega balta pole selline viisakas koht , kuhu oma kaart jätta.
Ja mis siis küsib minult panganäitsik. Palun teie kasutajatunnus. Mis kuradi tunnus, ma päris tean seda peast. Võibolla teie küll, aga mina mitte.
Natuke märatsesin telefonis, et kuulge hallooooo, siin jalutavad igast tondid ringi ja minu kaart on läinud.
Vahemärkusena võin õelda, et ma muidugi polnud päris kindel, et see jäi automaati, võisin selle kuhu tahes pista :)
Noh , pandi siis kaart kinni.
Õeldi veel , et tulge järgmine päev panka ja teeme teile uue.
Eraldi mainisin, et ma sõidan paariks päevaks minema ning jõuan panka alles reedel.
Tore on muidugi olla reisil, kui sul on null sularaha taskus ja kaart ka suletud :)
No õnneks on mul selline kena sõbranna, kes siis mulle ka süüa ostis :)
Reedel jalutasin siis röömsalt panka ja oh üllatust, unista edasi et saad kohe uue .
See ikka käib nii ,et viie päeva jooksul.
Ee mis mõttes nagu, mida ma siis viis päeva teen. Ja miks keegi seda juba teisipäeval ei õelnud.
Muidugi saab ka kiiremini uue. Nimelt kiirkorras kaart maksab ei rohkem ega vähem kui 18 eurot.
Okei, kuna täiesti ilma sularahata on ka väga pläss olla, siis soovisin ikka oma kontolt veidikene raha.
Vot seda ka ei saa tasuta. Võtad raha, aga teenustasu juurde 2 euri.
2 euri selle eest, et neiuke avab sahtli ja annab sealt minu raha.
Ilmselgelt ajab see mind kurjaks. Mul pole kahju sellest kahest eurist aga johhaidii ikka.
Kolmapäeval peaksin uue kätte saama.
Ma panen selle vist paelaga kaela. No nagu emad panevad lastele võtmeid ja kindaid kummiga kaela , et need ei saaks kuskile kaduda.
Nimelt eelmisel teisipäeval, mina isegi ei tea kuidas, jätsin ma selle lihtsalt Balti jaama automaati.
Eks oma süü oli selles, et esiteks seisin ma seal sada aastat järjekorras ja siis lihtsalt unustasin ja ma ei teagi.
Avastasin ma selle muidugi peaaegu 5 minutit hiljem, sest mul oli vaja tegeleda välgumihkli otsimisega oma kotist .
Tormasin muidugi tagasi , aga no mis läinud see läinud.
Helistasin siis kiirelt panka, ise jumala ähmi täis, sest ega balta pole selline viisakas koht , kuhu oma kaart jätta.
Ja mis siis küsib minult panganäitsik. Palun teie kasutajatunnus. Mis kuradi tunnus, ma päris tean seda peast. Võibolla teie küll, aga mina mitte.
Natuke märatsesin telefonis, et kuulge hallooooo, siin jalutavad igast tondid ringi ja minu kaart on läinud.
Vahemärkusena võin õelda, et ma muidugi polnud päris kindel, et see jäi automaati, võisin selle kuhu tahes pista :)
Noh , pandi siis kaart kinni.
Õeldi veel , et tulge järgmine päev panka ja teeme teile uue.
Eraldi mainisin, et ma sõidan paariks päevaks minema ning jõuan panka alles reedel.
Tore on muidugi olla reisil, kui sul on null sularaha taskus ja kaart ka suletud :)
No õnneks on mul selline kena sõbranna, kes siis mulle ka süüa ostis :)
Reedel jalutasin siis röömsalt panka ja oh üllatust, unista edasi et saad kohe uue .
See ikka käib nii ,et viie päeva jooksul.
Ee mis mõttes nagu, mida ma siis viis päeva teen. Ja miks keegi seda juba teisipäeval ei õelnud.
Muidugi saab ka kiiremini uue. Nimelt kiirkorras kaart maksab ei rohkem ega vähem kui 18 eurot.
Okei, kuna täiesti ilma sularahata on ka väga pläss olla, siis soovisin ikka oma kontolt veidikene raha.
Vot seda ka ei saa tasuta. Võtad raha, aga teenustasu juurde 2 euri.
2 euri selle eest, et neiuke avab sahtli ja annab sealt minu raha.
Ilmselgelt ajab see mind kurjaks. Mul pole kahju sellest kahest eurist aga johhaidii ikka.
Kolmapäeval peaksin uue kätte saama.
Ma panen selle vist paelaga kaela. No nagu emad panevad lastele võtmeid ja kindaid kummiga kaela , et need ei saaks kuskile kaduda.
reede, 14. august 2015
Noormees number 4:)
Nagu ma ka eelmine kord mainisin, siis on mul kole komme kohe ja kõigiga kokku saada.
Noormees number neljaga tutvusin ma lihtsalt juhuslikult keset tänavat ja no otse loomulikult nõustusin ka temaga mingi päev kohtuma. Noormees kutsus mind õhtust sõõma ja üsna ruttu.
Leppisime siis kokku, et näeme ühes vanalinna kohvikus.
No mina olen kahjuks selline, et ega ma klaasi ei sülita, aga noormehega kohtudes selgus, et tema ammugi mitte.
Noormees alustas kohe suuremat sorti napsutamisega.
Mingi hetk olin veidi hämmingus, et tema topeltkokteile tuli aga aina enam lauda ehk siis viisakalt õeldes- noormees kaanis nagu loom endale napsu sisse.
Vot ma olen ikka selline rohkem seltskonna joodik, mulle eriti ei meeldi kohtingul ennast printsessiks juua.
Ja no üllatus üllatus, mingi hetk mõtlesin, et noormees vajub juba süldina laua alla:)
Mis mulle asja juures eriti nalja tegi, oli see, et minu vastas olev noormees oli ilmselt päeval ka solaariumis käinud, sest tema aina punasemaks tõmbav nägu ja valged prillid reetsid tema päikese lembuse.
Hiljem ütles mulle sõbranna, et kas sa siis aru ei saanud, et noormees tahtis ju sinu jaoks olla tõmmu ja prink poiss.
Oh jah, ei ole ju eriti kena vaatepilt, kui sinu ees istub noormees, näost punane kui vähk ja on nii juua täis, et sa lõpuks ei saa mitte essugi aru mida ta sulle rääkida tahab.
Mina igastahes jõin ka oma veini ära, peale seda kui tema oli joonud vähemalt 15 kokteili ja teatasin, et ma lähen koju.
Naguniii ju pole midagi vestelda, kui ta mõmiseb nagu karuke lauas.
Noormees lausa nõudis, et tema ikka viib mind taksoga koju.
Kuna ma elan ju suht ligidal, siis suure hädaga nõustusin.
Loomulikult mul ei õnnetunud taksos üksi tagaistmel olla. Karuke venitas ka ennast pärast mitmeid katseid istuma ja hakkas mulle kohe mõmisema, kui tore tal oli ja mina olen tore ja üldse on kõik nii tore. Sõit kestis paar minutit ning
viisakalt tänasin õhtu eest ja ronisin taksost välja.
Ja noormees kah!!!!
Tema ikka tahab hüvasti jätta. Jutustas ja jutustas, kuni järgmisel hetkel lihtsalt oksendas mu maja ette. Lihtsalt nii.
Taksojuht keris seda nähes akna alla ja teatas, et siia taksosse ta küll nüüd tagasi ei tule.
No minu juurde ammugi mitte, teatasin mina ja läksin rahulikult uksest sisse.
Noormees kirjutas järgmisel päeval, et ta soovib veel kohtuda.
Mina enam ei soovinud.
Noormees number neljaga tutvusin ma lihtsalt juhuslikult keset tänavat ja no otse loomulikult nõustusin ka temaga mingi päev kohtuma. Noormees kutsus mind õhtust sõõma ja üsna ruttu.
Leppisime siis kokku, et näeme ühes vanalinna kohvikus.
No mina olen kahjuks selline, et ega ma klaasi ei sülita, aga noormehega kohtudes selgus, et tema ammugi mitte.
Noormees alustas kohe suuremat sorti napsutamisega.
Mingi hetk olin veidi hämmingus, et tema topeltkokteile tuli aga aina enam lauda ehk siis viisakalt õeldes- noormees kaanis nagu loom endale napsu sisse.
Vot ma olen ikka selline rohkem seltskonna joodik, mulle eriti ei meeldi kohtingul ennast printsessiks juua.
Ja no üllatus üllatus, mingi hetk mõtlesin, et noormees vajub juba süldina laua alla:)
Mis mulle asja juures eriti nalja tegi, oli see, et minu vastas olev noormees oli ilmselt päeval ka solaariumis käinud, sest tema aina punasemaks tõmbav nägu ja valged prillid reetsid tema päikese lembuse.
Hiljem ütles mulle sõbranna, et kas sa siis aru ei saanud, et noormees tahtis ju sinu jaoks olla tõmmu ja prink poiss.
Oh jah, ei ole ju eriti kena vaatepilt, kui sinu ees istub noormees, näost punane kui vähk ja on nii juua täis, et sa lõpuks ei saa mitte essugi aru mida ta sulle rääkida tahab.
Mina igastahes jõin ka oma veini ära, peale seda kui tema oli joonud vähemalt 15 kokteili ja teatasin, et ma lähen koju.
Naguniii ju pole midagi vestelda, kui ta mõmiseb nagu karuke lauas.
Noormees lausa nõudis, et tema ikka viib mind taksoga koju.
Kuna ma elan ju suht ligidal, siis suure hädaga nõustusin.
Loomulikult mul ei õnnetunud taksos üksi tagaistmel olla. Karuke venitas ka ennast pärast mitmeid katseid istuma ja hakkas mulle kohe mõmisema, kui tore tal oli ja mina olen tore ja üldse on kõik nii tore. Sõit kestis paar minutit ning
viisakalt tänasin õhtu eest ja ronisin taksost välja.
Ja noormees kah!!!!
Tema ikka tahab hüvasti jätta. Jutustas ja jutustas, kuni järgmisel hetkel lihtsalt oksendas mu maja ette. Lihtsalt nii.
Taksojuht keris seda nähes akna alla ja teatas, et siia taksosse ta küll nüüd tagasi ei tule.
No minu juurde ammugi mitte, teatasin mina ja läksin rahulikult uksest sisse.
Noormees kirjutas järgmisel päeval, et ta soovib veel kohtuda.
Mina enam ei soovinud.
pühapäev, 9. august 2015
Noormees number 3 :)
Vahest on nii, et sa näed kuskil eriti ägedat inimest, et sind jääb see piinama. Eriti siis kui sa oled eriline vuss ja ei julge isegi rääkima minna.
Minul juhtus näiteks täna nii. Aga noh, kuna ma eile tahtsin ju hommikuni pidutseda, siis tãna ei olnud ma eriti normaalse välimusega ja nii ta ka jäi. Nüüd see piinab mind veidi. Aga õnneks kõik pole sellised.
Noormees number kolm otsis mind ise üles.
Kuna minul kui vallalisel naisel on loomulikult Tinder, siis seal ta mind nägigi.
Otsis Facebookist mind üles ja kirjutas mulle.
Pildid- sellised normaalsed aga mitte midagi erilist.
Jutult-eriti äge inimene.
Ja nii ma siis temaga ikka kokku sain.Üleüldse mulle hakkab tunduma, et ma saan liiga ruttu inimestega kokku :)
Kohtumisele tuli noormees, kes oli minust ikka no ma ei tea kui palju lühem.Sest mina olen niigi päkapiku suguvõsast ja oma meeter 62-ga ei trügi eriti kuskile. No ta vist oli meeter 50 ma arvan.
Selline pisike päkapikk.
Ja oi kuidas ma sain viie minutiga aru, et sellest ei tule midagi.
Sest minu nägemuses peab olema mees pikk. Nii pikk , et kui ma panen oma fuck me kontsad alla, siis ta on ikka pikk.
Kuna ma olen selline viisakas ja otsekohene inimene, siis ütlesin talle ka ilusti, et me võime küll suhelda, aga mingit suhet siit kindlasti ei tule.
Aga no noormees oli siiski teisel arvamusel.Tema olla juba oma kapis minu asjadele ruumi teinud, planeerinud meile juba ühise autoreisi Saksamaale ja juba oma koera venna juurde hoiule viinud.
Mul vajus ausalt karp lahti, et kus kohast nüüd siis see jutt tuli, esimest korda ju näeme.
Noh mis esimest korda, mina ikka olla tema elu armastus. Nii kui ta mu pilti oli näinud, siis oli selge.Vot see on naine. Tema naine.
Meie kiire tutvus sai ka kiire lõpu.Kuigi ta viis ka asja lõpuks niikaugele, et ma pidin ta absoluutselt igast suhtlusportaalist ära kustutama, sest ta ikka seda eluarmastuse juttu soigus mulle pikka aega.
Viimasel ajal mulle üldse tundub, et jube palju on neid mehi, kes tahavad kohe mingit kooselu ja pigem naised on sellised vabamad. Või see tundub ainult mulle nii :)
Minul juhtus näiteks täna nii. Aga noh, kuna ma eile tahtsin ju hommikuni pidutseda, siis tãna ei olnud ma eriti normaalse välimusega ja nii ta ka jäi. Nüüd see piinab mind veidi. Aga õnneks kõik pole sellised.
Noormees number kolm otsis mind ise üles.
Kuna minul kui vallalisel naisel on loomulikult Tinder, siis seal ta mind nägigi.
Otsis Facebookist mind üles ja kirjutas mulle.
Pildid- sellised normaalsed aga mitte midagi erilist.
Jutult-eriti äge inimene.
Ja nii ma siis temaga ikka kokku sain.Üleüldse mulle hakkab tunduma, et ma saan liiga ruttu inimestega kokku :)
Kohtumisele tuli noormees, kes oli minust ikka no ma ei tea kui palju lühem.Sest mina olen niigi päkapiku suguvõsast ja oma meeter 62-ga ei trügi eriti kuskile. No ta vist oli meeter 50 ma arvan.
Selline pisike päkapikk.
Ja oi kuidas ma sain viie minutiga aru, et sellest ei tule midagi.
Sest minu nägemuses peab olema mees pikk. Nii pikk , et kui ma panen oma fuck me kontsad alla, siis ta on ikka pikk.
Kuna ma olen selline viisakas ja otsekohene inimene, siis ütlesin talle ka ilusti, et me võime küll suhelda, aga mingit suhet siit kindlasti ei tule.
Aga no noormees oli siiski teisel arvamusel.Tema olla juba oma kapis minu asjadele ruumi teinud, planeerinud meile juba ühise autoreisi Saksamaale ja juba oma koera venna juurde hoiule viinud.
Mul vajus ausalt karp lahti, et kus kohast nüüd siis see jutt tuli, esimest korda ju näeme.
Noh mis esimest korda, mina ikka olla tema elu armastus. Nii kui ta mu pilti oli näinud, siis oli selge.Vot see on naine. Tema naine.
Meie kiire tutvus sai ka kiire lõpu.Kuigi ta viis ka asja lõpuks niikaugele, et ma pidin ta absoluutselt igast suhtlusportaalist ära kustutama, sest ta ikka seda eluarmastuse juttu soigus mulle pikka aega.
Viimasel ajal mulle üldse tundub, et jube palju on neid mehi, kes tahavad kohe mingit kooselu ja pigem naised on sellised vabamad. Või see tundub ainult mulle nii :)
reede, 7. august 2015
Noormees number 2
Kevadel hakkas sõbranna mulle rääkima, et kõik viimased korrad kui ta on diskol käinud, siis pidevalt küsivad täiesti suvalised noormehed lonksu , kui ta oma klaasiga seisab.
Mina norisin, et ta nagunii kuuleb valesti.Pole siin mingit lonksu vaid kindlasti küsitakse tonksu, aga tema lihtsalt ei kuule klubis.
Aga vaata aga vaata, sõbranna ei ajanud mingit kägu, sest sattusin ka ise korduvalt selliste noormeeste otsa, kes lihtsalt süüdimatult küsisid, et mis ma joon ja kas nad võiksid minu joogist lonksu võtta.
Noormees number kahega sain ma juhuslikult tuttavaks samuti ühes ööklubis, kus mina pidasin sõbranna sünnipäeva ja tema lihtsalt töllis üksinda.
Ah ma isegi ei tea, miks temaga jutustama hakkasin, sest ta polnud absuluutselt minu maitse.Aga ju oli mul hetkel korra igav ja noh vahest on kesta all peidus ka tore inimene.
Jutustasime siis niisama tühjast ja tähjast ,ning siis nagu muuseas küsisin, et mis siis on noormehe lemmik söögikohad jne. Noh , noormees ei käi MITTE kunagi väljas söömas, sest see olevat liiga kallis. Kergem on ikka kodus süüa teha. Kiirelt tuli ka arvutus, mis see kõik maksma läheb, kui kahekesi väljas einestatakse.
Filme tõmbab ta samuti ise, sest juudas miks maksab tänapäeval kinopilet ja siis ikka sinna juurde popcorn ja jook.
Ühesõnaga, kodus on kõige odavam olla.
Minul tekkis muidugi küsimus, et kuidas siis ööklubi pilet liiga kallis pole. Sõbral olla kliendikaart, saab tasuta sisse.
Igastahes olin ma sellest noormehest nagu eriti tüdinud ja teatasin, et kle ma nüüd liigun edasi ja lähen ostan omale jooki.
Ja noormees küsis minult täiesti süüdimatult, et kas ma ostaksin ka talle juua.
Et talle väga meeldiks üks topelt viski koolaga.
Et mina ka selle eest ilusti maksaks, sest tal pole eriti raha.
Ma ei saanud kohe täitsa aru, et kus kuradi kohast oli talle jäänud mulje, et ma olen mingi Krediidipank. Et vabalt kõnnin mõõda klubi, ja pillun suvakatele jooke .
Muidugi ma ei ostnud talle midagi.
Okei, ma saan aru, et kõigil on vahest rahadega kitsas käes, aga kus kohast tekivad
sellised noormehed, kelle jaoks on okei, et võtame aga teiste joogist lonksu.
Muidugi saab toredalt ja odavalt peo ära pidada. Aga ilmselgelt nagu ei viitsi suhelda sellise mehega , kes vaikselt liigub mõõda baariletti ja lonksab seal olevatest klaasidest jooki.
Ma nädalaid hiljem nägin teda seda tegemas :))))))))
Mina norisin, et ta nagunii kuuleb valesti.Pole siin mingit lonksu vaid kindlasti küsitakse tonksu, aga tema lihtsalt ei kuule klubis.
Aga vaata aga vaata, sõbranna ei ajanud mingit kägu, sest sattusin ka ise korduvalt selliste noormeeste otsa, kes lihtsalt süüdimatult küsisid, et mis ma joon ja kas nad võiksid minu joogist lonksu võtta.
Noormees number kahega sain ma juhuslikult tuttavaks samuti ühes ööklubis, kus mina pidasin sõbranna sünnipäeva ja tema lihtsalt töllis üksinda.
Ah ma isegi ei tea, miks temaga jutustama hakkasin, sest ta polnud absuluutselt minu maitse.Aga ju oli mul hetkel korra igav ja noh vahest on kesta all peidus ka tore inimene.
Jutustasime siis niisama tühjast ja tähjast ,ning siis nagu muuseas küsisin, et mis siis on noormehe lemmik söögikohad jne. Noh , noormees ei käi MITTE kunagi väljas söömas, sest see olevat liiga kallis. Kergem on ikka kodus süüa teha. Kiirelt tuli ka arvutus, mis see kõik maksma läheb, kui kahekesi väljas einestatakse.
Filme tõmbab ta samuti ise, sest juudas miks maksab tänapäeval kinopilet ja siis ikka sinna juurde popcorn ja jook.
Ühesõnaga, kodus on kõige odavam olla.
Minul tekkis muidugi küsimus, et kuidas siis ööklubi pilet liiga kallis pole. Sõbral olla kliendikaart, saab tasuta sisse.
Igastahes olin ma sellest noormehest nagu eriti tüdinud ja teatasin, et kle ma nüüd liigun edasi ja lähen ostan omale jooki.
Ja noormees küsis minult täiesti süüdimatult, et kas ma ostaksin ka talle juua.
Et talle väga meeldiks üks topelt viski koolaga.
Et mina ka selle eest ilusti maksaks, sest tal pole eriti raha.
Ma ei saanud kohe täitsa aru, et kus kuradi kohast oli talle jäänud mulje, et ma olen mingi Krediidipank. Et vabalt kõnnin mõõda klubi, ja pillun suvakatele jooke .
Muidugi ma ei ostnud talle midagi.
Okei, ma saan aru, et kõigil on vahest rahadega kitsas käes, aga kus kohast tekivad
sellised noormehed, kelle jaoks on okei, et võtame aga teiste joogist lonksu.
Muidugi saab toredalt ja odavalt peo ära pidada. Aga ilmselgelt nagu ei viitsi suhelda sellise mehega , kes vaikselt liigub mõõda baariletti ja lonksab seal olevatest klaasidest jooki.
Ma nädalaid hiljem nägin teda seda tegemas :))))))))
esmaspäev, 3. august 2015
Noormees number 1
Nädal hiljem kutsus ta mind teed jooma. Leppisime kokku, et kohtume vanalinnas Hella Hundi ees.
Kuna tavaliselt ma ei hiline, siis seekord olin ma väga hilinemas ja lausa jooksin kohtumisele. Kahjuks ei vaadanud ma joostes telefoni, sest vallatute lokkidega Luke oli saatnud mulle 20 sõnumit sisuga: Kas sa juba tuled? Millal sa jõuad? Kas sa lasid mind üle? Ja ma hilinesin mingi paganama viis minutit!!!
No nii, lõpuks jõudsin ju ikkagi kohale ja Luke teatas, et me läheme nüüd teed jooma. Mina muidugi küsisin , et no kuhu siis jne ning Luke vaatas mind sellise näoga, et kas sa oled veidi idioot-parki läheme teed jooma.
Kuna tema elukoht oli seal ligidal, siis muidugi tegi noormees ise tee kaasa. Presskannu. No sellisesse, millega ma omale kohvi hommikul teen. Minu kätte andis ta ühe tassi.Pean veel mainima, et seda tassi polnud keegi ilmselt kunagi pesnud.
Ja nii me siis suundusime koos parki. Luke presskannuga ja mina maailma kõige si×××ma tassiga.
Ei no mis seal ikka, inimesele tuleb ikka võimalus anda!
Luke siis sättis meie armsa pikniku valmis ja istusime kivimüürile. Kuna minu ema on mulle lapsest saati õpetanud, et külmal kivil ei istuta, siis hakkasin mingi aja pärast nihelema, sest külm kivi oli juba väga mööda kanni tunda.
No aga lahendus oli olemas, sest noormehel oli lausa kampsun kaasas.
Mina siis heast tahtest küsisin seda omale tagumendi alla, aga no kus sa sellega. Luke teatas et tal on ka endal külm ja kiskus kiirelt kampsuni selga.
Olgu, ma annan ikka veel ühe võimaluse, mõtlesin mina.
Istusime siis edasi, kuni meist möödusid neiu ja noormees ja no mida tegi siis minu kaaslane.Karjus kövasti "Fuck you!!!"
Johhaidiii, no mis siis nüüd juhtus!
Nad olid täiesti vöörad inimesed, kuid minu kaaslane arvas, et nad on kindlasti jobud.Selline oli ta selgitus.
Meie kohtumine oli kestnud täpselt pool tundi ja mulle aitas.
Teatasin, et ma lähen koju ja meil pole mõtet enam kohtuda.
Ja siis sai Luke väga pahaseks, sest kui ikka mina olen temaga kohtuma tulnud, siis mina ei otsusta millal mina koju lähen.Ja üldse pidid eesti naised igavesed li××d olema.
Õnneks ei ole ka mina selline viisakas naine ja sain ikka väga vihaseks ja ütlesin talle ka oma arvamuse välja ja lahkusin. Ja muidugi oli park rahvast täis ja tal ei õnnestunud mu randmest kaua kinni hoida, sest ilmselgelt mu ähvardus karjuma hakata mõjus.
Ma pole teda enam mitte kunagi näinud ja loodan, et ei näe ka.
Tee isu on mul siiani läinud.Muidugi ei joonud ma ka tema tehtud teed.
Aga no mis ma oskan õelda. Selliseid kohtinguid tuleb ka ikka üle elada, sest no kas saab veel hullemaks minna?
Täna sain ma reaalselt aru...
Et ikka paganama hea on olla vallaline ja teha täpselt seda mida hing ihaldab.
Terve nädalavahetuse veetsin ma oma sugulastega Otepääl ning seal olemine on see imeline elu, kus sul on täiesti kama kaks kas sul on elukaaslane vôi mitte.Loomulikult ei pääse ma seal olles nendest küsimustest, et kas ma siis olen lõpuks kellegi leidnud või mitte.Kuidas see otsimine nagu täpsemalt käib?Et lähen kuskile metsa ja otsin nagu seenekesi neid toredaid vallalisi mehi, kes minu ellu sobiksid?Kõlgutan jalga klubides ja üritan selle purjus massi seest vähe kainemat mees otsida?Või siis panen taas oma roosad spordiriided selga ja teesklen jooksmist Kalamaja pargis kus ma mingi hetk ikka teen puu taga suitsu ja tõden, et minust seda spordinaist pole:)
Muidugi muretsevad mu vallalise elu pärast peale sugulaste ka mu sõbrannad.Ja sõbrannad on ka mulle usinalt kohtinguid korraldanud, sest pole ju normaalne et ma olen juba seitsmendat aastat vallaline.
Kõige eredam sõbranna poolt korraldatud kohting oli selline, kus saabus noormees, kes ulatas mulle lillat!!!värvi roosid ja rääkis kuidas ta eksnaine tagastas talle auto, mille tagaistmel olid kahtlased valged plekid.Eee kuhu ma siis jõuan sellise noormehega, kes räägib sellist juttu?
Muidugi on ka selliseid toredamaid mehi olnud, aga no kui ikka mingit klappi ei teki, siis sunniviisiliselt seda ka teha ei õnnestu.
Tavaliselt korra kuus sõidab ka minul katus ära ja siis ma halan ja vingun ,et miks mina ikka kedagi ei leia, aga õnneks on see selline hetkeline hala.
Ja muidugi oleks tore, kui oleks keegi , kellega mingeid asju planeerida ja koos teha.Ja loomulikult minus ärkab kadedus, kui ma kuulan jutte, kuidas te plaanite ühiseid perereise, ostate uut diivanit ja teil on äärmiselt tore ja vahva koos olla.
Nendel hetkedel ma tunnen ennast nagu mingi jobu, kes ei oska nendest asjadest midagi kaasa rääkida.
Aga täna ärkasin ma ikka taas sellise tundega, et vallaline on ikka siga hea olla.
Eriti siis, kui sa saad aeleda terve öö üle oma voodi, ärgata täpselt siis kui sa ise tahad ja saad aru, et sõna MEIE kohe mitte kuidagi ei sobi veel mu ellu.Ja hetkel kui ma oma kodus ringi vaatan ja näen ühtlast segadust ja saan aru,et ma peaks koristama, siis no lihtsalt ei viitsi.
Nii et ma parem vingerdan oma elukest edasi ja homme hakkan teile kirjutama,kui vahvaid kohtinguid mul on olnud, sest ilmselgelt neid tuleb aina juurde.
Et ikka paganama hea on olla vallaline ja teha täpselt seda mida hing ihaldab.
Terve nädalavahetuse veetsin ma oma sugulastega Otepääl ning seal olemine on see imeline elu, kus sul on täiesti kama kaks kas sul on elukaaslane vôi mitte.Loomulikult ei pääse ma seal olles nendest küsimustest, et kas ma siis olen lõpuks kellegi leidnud või mitte.Kuidas see otsimine nagu täpsemalt käib?Et lähen kuskile metsa ja otsin nagu seenekesi neid toredaid vallalisi mehi, kes minu ellu sobiksid?Kõlgutan jalga klubides ja üritan selle purjus massi seest vähe kainemat mees otsida?Või siis panen taas oma roosad spordiriided selga ja teesklen jooksmist Kalamaja pargis kus ma mingi hetk ikka teen puu taga suitsu ja tõden, et minust seda spordinaist pole:)
Muidugi muretsevad mu vallalise elu pärast peale sugulaste ka mu sõbrannad.Ja sõbrannad on ka mulle usinalt kohtinguid korraldanud, sest pole ju normaalne et ma olen juba seitsmendat aastat vallaline.
Kõige eredam sõbranna poolt korraldatud kohting oli selline, kus saabus noormees, kes ulatas mulle lillat!!!värvi roosid ja rääkis kuidas ta eksnaine tagastas talle auto, mille tagaistmel olid kahtlased valged plekid.Eee kuhu ma siis jõuan sellise noormehega, kes räägib sellist juttu?
Muidugi on ka selliseid toredamaid mehi olnud, aga no kui ikka mingit klappi ei teki, siis sunniviisiliselt seda ka teha ei õnnestu.
Tavaliselt korra kuus sõidab ka minul katus ära ja siis ma halan ja vingun ,et miks mina ikka kedagi ei leia, aga õnneks on see selline hetkeline hala.
Ja muidugi oleks tore, kui oleks keegi , kellega mingeid asju planeerida ja koos teha.Ja loomulikult minus ärkab kadedus, kui ma kuulan jutte, kuidas te plaanite ühiseid perereise, ostate uut diivanit ja teil on äärmiselt tore ja vahva koos olla.
Nendel hetkedel ma tunnen ennast nagu mingi jobu, kes ei oska nendest asjadest midagi kaasa rääkida.
Aga täna ärkasin ma ikka taas sellise tundega, et vallaline on ikka siga hea olla.
Eriti siis, kui sa saad aeleda terve öö üle oma voodi, ärgata täpselt siis kui sa ise tahad ja saad aru, et sõna MEIE kohe mitte kuidagi ei sobi veel mu ellu.Ja hetkel kui ma oma kodus ringi vaatan ja näen ühtlast segadust ja saan aru,et ma peaks koristama, siis no lihtsalt ei viitsi.
Nii et ma parem vingerdan oma elukest edasi ja homme hakkan teile kirjutama,kui vahvaid kohtinguid mul on olnud, sest ilmselgelt neid tuleb aina juurde.
Tellimine:
Postitused (Atom)