Noormees number 5

Kas te olete kunagi esimesest silmapilgust armunud? Lausa nii, et te pole isegi selle inimesega veel tuttavaks saanud, aga teil jääb õhust puudu ja sa tahad temaga meeletult tuttavaks saada. Ja sa saad. Kohe järgmisel päeval. Ja sa armud. Armud nii meeletult, et sa ei tunne ennast ära. Tahaksid lausa küüntega mõõda seina lakke ronida, sest sul on nii paganama hea olla. Ja sa oled lihtsalt nii õnnelik.
Ja siis sa hakkad ennast avama. Mis siis, et sa oled endale lubanud , et sa seda enam ei tee.Tema
ju palub seda.
Ja sa oled temaga koos. Hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni.
Te ei pea isegi midagi rääkima, sest teil on ka vaikuses hea. Ja kui te naerate, siis pisarateni.
Mingil hetkel hakkad sa tundma, et sa elad nagu kuskil muinasjutus.
Ja siis ta läheb minema. Sõidab tagasi koju ja sina jääd väga väga kaugele.
Aga isegi see ei muuda midagi, sest sa ärkad ikka oma hinges koos temaga ja ka uinud samamoodi.
Ja siis sa otsustad, et sa tuled ka ikka kodumaale tagasi, sest te ju plaanite koos olla ja oma elusi jagada. Te teete plaane ja kõik see on lihtsalt nii uskumatult ilus, et sa saad aru, et
Tema ongi see, kes on sinule määratud.
Ja sa tuled tagasi. Unistades ja lootes.
Ja siis su maailm kukub pahh lihtsalt kokku.
Jah, kahjuks sa olid kallis Kats niisama.
Ei ma siiski ei saa sinuga koos olla. Sest kuidas saab
olla koos minuga , kui kodus on ootamas abikaasa
ning kaks last.
Ei, ta ei saa kodust ära tulla, sest tal on lastega omad tegemised ning
hommikul peab koos lastega putru sööma.
Ja siis sa ikka üritad. Üle aasta lausa üritad.Mis siis sisaldas nii palumist, nuttu, nurumist kui
ka lausa põlvili anumist. Sa mõtled erinevaid plaane .Ja pakud talle neid.
Sa teed kõik endast oleneva, et temaga koos olla ,sest ta ju siiski armastab sind-sest
nii ta iga jumala kord sulle korrutab. Aga sa olid talle siiski mänguasi kellega lihtsalt mängida
ja kelle tunnetel tallata.
Ma vist ei tahagi isegi kirjeldada, kui valus see kõik oli ja ilmselt kuskil
sisimas on endiselt.
See on noormees number viis, kes ei saa kunagi teada, kuidas ta mu maailma
täiesti sassi lõi. Kui palju ta mulle tähendas. Ja kui palju ma pidin
selleks vaeva nägema, et jaksaksin üldse voodist tõusta. Kui palju
ma ennast vihkasin, et ma lubasin sellise inimese oma ellu.
Ja ükskõik , kui me peaks isegi kunagi kohtuma ja elu muutuma,
siis neid kilde ei suuda keegi kokku liimida.
Aga elul on alati varuks karma.
Ja karma leiab meid alati.
Isegi kui sa teda ei kutsu, siis ta kindlasti tahab sinult Kristjan
küsida, et kuidas sa siis nii alatut mängu mängisid.
Sest alati pole armastus nii puhas, nagu valge langev lumi .