No mina käisin siis kohtingul :)

No nii, läks siis ikka nii, et lõpuks sain oma uue Tinderi tutvusega kokku :)
Millest ma siis vaimustuses olen ning miks üldse nõustusin kokku saama, oli see, et
esimest korda üle viie aasta tegi noormees plaanid päevaseks ajaks, mitte ei kutsunud
mind õhtul baari või sööma, nagu enamus mehi on seda teinud.
Kas ma olin närvis? Muidugi olin ja mitte vähe.
Eelneva öö ma lihtsalt vähkresin voodis ja kaks tundi enne äratust lõin plaks silmad lahti.
Ja no peeglist pole ennast juba ammu nii kaua ja pikalt passinud.
Selline kohtlase tunne tuli juba kergelt :)
Kohtusime me igastahes siis minu kodu lähedal ning läksime sööma, siis Vabaõhumuuseumisse, loomaaeda, sööma, kinno, külla ja peole.  No ikka selline korralik päev.
Õnneks ma ilmselgelt nii täis ennast ei kaaninud, et siiski ka järgmisel päeval võeti minuga ühendust:)
Jah, ma saan aru, et ma peaks nüüd kirjutama , et mis olid tema miinused ja plussid.
Kuna ma plusse ikka leidsin , siis  kahjuks hetkel seda negatiivset pole avastanud :)
Aga ma siiski olen ootaval seisukohal, sest ma ei usu elus, et Tinderis kohtab tõesti
normaalseid mehi ja tal pole tõesti mitte midagi viga.
Peab ju olema, alati on olnud kõigil.
Ma olen ma ei tea kui palju erinevaid küsimusi esitanud ja uurinud ja puurinud, aga ikka ei
midagi.
Muidugi oleks nüüd kena , et ma üksikasjalikult jutustaks kõik meie jutud ja kohtumised lahti,
aga ma olen siiski selline veidi kade inimene hetkel, et jätan selle enda teada ning ootan ja vaatan,
kas tekib mingi rohkem emotsioon  või mitte:) Ja kuna tema ka seda blogi loeb, siis olen ka
tema suhtes viisakas ja ei esitle teda hetkel kogu maailmale :)