Lehed

neljapäev, 17. september 2015

Musi musi musi....

Nii, palliks olen ma juba ennast õginud, aga mis on veel uut Kosil?
Peale selle , et siin käib ilge söömine, toimub siin ka julm musitamine.
Ma pole mitte kunagi niipalju kedagi musitanud, kui siin.
Kreeklased nimelt kohtudes alati mopsutavad. Kõigepealt siis mops paremale põsele ja siis vasakule põsele.
Kuna mina olen samas kohas juba teist aastat, siis loomulikul on ka minust saanud
hotellis tuttav.
Hommikuti kui ma basseini äärde suundun, siis kõigepealt musitab mind omanik, siis tema kolm poega, siis nende poegade kolm naist ja ka lõpuks pereema.
Nii et iga hommik kulub mul kõvasti aega, et kõik saaks musitatud ja alles siis saan päevitustoolile pikali visata.
Ja kas te arvate, et bassu äärest lahkudes ei toimu  sama? Muidugi toimub!
Kehtib sama hommikune mopsutamine.
No ja muidugi ka meie ôhtusöögid.
Restoran kus me õhtustame, on olnud minu sõprade lemmikuks juba aastaid, ning üldiselt oleme ka iga jumala õhtu seal einestanud.
Ja nii  kui me sinna läheme, siis algab taas see musutamine pihta.
Kõigepealt siis tuleb alati mopsutada omanikuga, siis tuleb kohe omaniku isa kord, siis kõik restoranis olevad töötajad ning loomulikult saab ka kokk oma musid kõigilt kätte.
Õhtu lõppedes kordub kõik  uuesti.
Ja kahjuks või õnneks see pole nii, et kõik kohalikud mehed ja naised kihutavad mind suudlema, musitatakse kõiki. Sest kreeklastel on see komme, ning selle vastu ei saa:)
Natuke ma juba tunnen, et mul on selleks aastaks see mopsutamise mõõt täis  :))



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar